NOVA SCOTIA RETRIIVERITEST

Mis tõuga on tegemist?
Nova Scotia Duck Tolling retriiver ehk ”toller” kuulub retriiverite rühma ja on kuuest retriiveritõust kõige pisem. Tolleri sünnimaaks on Kanada ja ta on sealsete jahimeeste poolt aretatud lindude jahimehele lähemale peibutamiseks (tolling) ning lastud (surnud, haavatud) linnu ära toomiseks. Tegemist ei ole linde ajava ega seisukoeraga.

Kui suureks ta kasvab?
Ideaalsuurus 18 kuud vanal isasel on 48-51 cm ja emasel 45-48 cm. Kolme sentimeetrine kõrvalekalle ideaalkõrgusest kumbagi suunda on lubatud. Kaal peab olema koera suuruse ja luustikuga proportsioonis. Normatiivkaal täiskasvanud isasel on 20-23 kg ja emasel 17-20 kg.

Kust, kuidas, kellelt saada kutsikat?
Tolleri kutsikaid on üldiselt raske saada kuna tõug on üsna uus ja neid ei ole väga palju. Euroopa osas on tollereid kõige rohkem Rootsis, Taanis ja Soomes. Tolleri pesakonnas sünnib keskmiselt 5 kutsikat (võrdluseks näiteks labardoril 8-10) ja seetõttu on paljudel kasvatajatel pikad ootejärjekorrad. Nii mõnigi kasvataja võib tahta soovituskirja ja enamik tahavad tulevase kutsikaomanikuga kohtuda. Internetist on võimalik leida kasvatajate kodulehekülgi, infot koerte andmebaasidest jne. Hea kutsika saamine võib olla üsna pikajaline ja suur ettevõtmine.

Soovime praaki kutsikat?Ükski koer ei ole praak, ka segavereline koer on siiski koer. Küsimus on pigem selles kas tõupuhtal koeral esineb asju, mis segavad teda ühes või teises asjas osalemast ning vädib tema kasutamise aretuses.

Tolleri värvikombinatsioon on punane ja valge. Üha enam kohtab üleni punaseid koeri, kuid eelistatumad on need koerad kellel on valge sabaots, valged käpad ning valge rinnaesine. Ka nina peal peaks olema valget. Samas on näitustel osalemisel diskvalifitseerivaks veaks liigse valge esinemine ja väärhambumine või teatud hammaste puudumine. Need on diskvalitseerivad vead näituse ja aretuse jaoks, kuid ei sega koera erinevaid asju harrastamast ja iga kasvataja tahab oma kutsikatele ikka parimat kodu.

Näitusele, jahile – kutsika valimine, leidmine?
Toller on väga mitmekülgne koer, kellega võib harrastada mitmeid eri asju. Eelkõige on tegemist jahikoeraga, kuid tolleriga saab edukalt harrastada sõnakuulelikkust, agilityt, käia näitustel ning ta sobib ka päästekoeraks. Tolleri koolitamine on küll raskem kui enamuse teiste tõugude puhul ning mitte sellepärast, et toller oleks rumal ning aeglane õppija. Vastupidi, toller on äärmiselt intelligente ning kiire õppija, mis teeb aga liigse kordamise, ühetoonilise õpetamise tema jaoks igavaks ning vastuvõetamatuks. Tolleri õpe peab olema mitmekesine ja koera jaoks väljakutse. Tolleri omanik peab olema väga hea fantaasiaga inimene.

Mida uurida enne tolleri võtmist?
Kõigepealt esitada endale küsimus, miks ma seda tõugu tahan? Kui tahan tollerit, sest ta on nii ”nunnu”, siis on see küll Sulle vale tõug. ERTÜ koduleheküljelt leiab ehk väikse abimehe: ”10 põhjust miks mitte omada tollerit!”. Kui pärast selle lugemist on ikka veel soov seda tõugu endale saada, tasub uurida koera iseloomu, haigusi ja kindlasti kohtuda mõne tolleriga ning soovitatavalt sellises kohas kus on palju tollereid koos, sest tollereid on üsna eri tüüpi.

Kutsikana energiline või mitte – aga täiskavanuna?
Toller on terve oma elu energiline, isegi hüperenergiline. Ei saa nii teha, et pärast pikka ning väsitavat tööpäeva visata ennast diivanile teleka ette ja jääda puhkama. Toller peab saama iga päev 1–2 tundi aktiivset tegevust. Terve päev oma aias olemine ei ole sellele koerale sobiv ja tema vajadusi rahuldav tegevus. Arvestage, et ükskõik kui väsinud te ka poleks, tuleb ta viia kas metsa jalutama, trenni või midagi muud sellele koerale piisavalt pinget pakkuvat asja tegema.

Karvahooldus, karv, üldine hooldus
Tolleri karvkate koosneb sooja pidavast alus- ja vett hülgavast pealiskarvast. Tolleri karv on oma tekstuurilt sarnane kuldse- ja siledakarvalise retriiveri omaga. Karv vajab vahest kammimist, pesta pole üldiselt vaja, ainult ehk siis kui koer on ennast väga ära määrinud. Pikema karva tõttu kipuvad igasugused taimeseemned koera karvadesse jääma. Toller vahetab karva vähemasti kaks korda aastas ja kuna tolleri karv on pehme, kipub see igale poole külge jääma ning ei ole kõige kergemini eemaldatav.

Üldises hoolduses pole midagi erilist; kõrvad tuleb hoida puhtana, küüned lõigatuna…

Karvavärvused, sõltub värvist midagi?
Tolleri värvikombinatsioon on punane ja valge. Üha enam kohtab üleni punaseid koeri, kuid eelistatumad on need koerad, kellel on valge sabaots, valged käpad ning valge rinnaesine. Ka nina peal peaks olema valget. Samas on näitustel osalemisel dikvalifitseerivaks veaks: valge värv õlgadel, kõrvade juures, kaelal, seljal või külgedel. Hõbedane või hall värv või must ala karvkattes. Mustade laikudega tollereid võib aeg-ajalt näha.

Milleks neid kasutatakse, milleks sobivad/ei sobi?
Tollerid on jahitõug ja on aretatud töökorteks. Neil on pöörane ind töötada ja nad retriivivad kuni su käsi on otsast ära kukkumas. See koer on retriivimishull, kes ronib kasvõi puu otsa, et tuua sinna kinni jäänud põrkelaud (selle kohta on fotosüüdistus). See võib hetkel tunduda armas, kuid pärast neljasajandat viset võib juhtuda, et muudate oma meelt.
Tolleriga saab edukalt harrastada sõnakuulelikkust, agilityt, käia näitustel ning ta sobib ka päästekoeraks. Toller ei sobi kindlasti koeraks, kes lamaks päevad läbi sohval ning käiks väljas ainult lühikestel õhtustel jalutuskäikudel. Ta ei ole mingi nipsasjake ega lihtsalt seltsikoer.

Lastega perre, ühe või mitme inimese koer?
Toller sobib lastega ning aktsepteerib kogu peret, kuid on siiski ühe inimese koer.

Valvekoeraks? Kuidas saab läbi inimestega?
Korralikult sotsialiseeritud ja hea närvikavaga tolleril ei ole probleeme ei teiste koerte ega ka inimestega. Samas ei tasu tolleri puhul oodata labradori‚ sabaliputavat ja ’igaühega suur sõber’ käitumist. Toller suhtub võõrastesse rahulikult, kuid pisut eemalolevalt. Samas ei sobi toller valvekoeraks, ta on liiga sõbraliku iseloomuga.

Õuekoeraks? Karva ja iseloomuvõimalused selleks
Toller ei ole aretatud õues elamiseks. Kuigi ta karvkate lubaks tal sügisel ja ka väiksemate külmadega õues hakkama saada, siis suuremate külmadega toime tulemiseks ei ole ta loodud.
Õuekoeraks sobimise puhul on palju suurem takistus karvkattest tema vajadusel olla koos inimestega ning oma peremehega. Kui toller ei ole suur võõraste armastaja, siis oma pere vajab ta küll.

Suhtlusvajadus, sotsialiseerimine – vajalik v mitte? Mida annab?
Iga koer vajab kindlasti sotsialiseerimist ja see pole erandiks ka tolleri puhul. Sotsialiseerima peab hakkama juba kutsikast peast ning võimalikult paljude eri olukordade, asjade ning inimestega.

Koolitusvajadus?
Kuna toller on väga intelligente ning kipub olema domineeriv. Kui te ei taha avastada, et ühel hetkel valitseb teie kodu teie asemel hoopis teie koer, siis tuleb tolleriga kindlasti vähemasti algkoolitus läbida.
Tollerit ei tohi mingil juhul füüsiliselt karistada.
Suurim karistus võib olla kerge turjast sikutamine. Toller ei kannata füüsilist karitust ja erinevalt ehk labradoridest pöördub üsna suure tõenäosusega teda karistava inimese vastu, muutudes agressiivseks. Tolleri taluvus ja kannatus ei ole labradori oma. Koer, keda on koolitatud ja koheldud õigesti on aga sõbralik, truu ja eluaegne kaaslane.

Harrastused, tegevused, meeldib ujuda või omanikuga jooksmas käia, asju närida?
Tollerid armastavad ujuda, mängida ja teha asju koos oma peremehega. Närimine on kindlasti üks nende lemmiktegevustest, seda eriti kutsikana hammaste vahetumisel ning kui neil igav on.

Tahan kunagi nunnusid kutsasid
Tollerid näevad oma väikese kasvu, punase-valge pika karvastiku ja koheva saba tõttu välja väga “nunnud” koerad, mistõttu inimesed kindlasti tahaks neid endale lemmikuks.

Tolleri välimus on aga pettev, nad ei ole mingid kaisukarud ega sohvakoerad. Tegemist on koeramaalima ferraaridega “punased, energilised ja kiired”. Tegemist on ääretult intelligentse, väga suure tööinnuga ning rahuldamatu tegevusvajadusega koeraga. Unarusse ja vähese tegevusega koer leiab endale aja möödudes ise tegevust ning ühel hetkel võite avastada, et teie elamine või aed on saanud hoopis teistsuguse ilme kui see mis oli.

LEVINUMAD HAIGUSED (LÜHIKE KIRJELDUS)
Tollerid on üldiselt tugeva tervisega, aga nagu ülejäänud tõugudelgi, esineb ka neil pärilikke haigusi. Selle põhjuseks on suhteliselt väike geenipõhi (tõu algaegadel oli aretusisendeid väga vähe ning paljud aretajad tegid liinimist, kasutati lähedasi sugulasi ja samu koeri liiga palju).

Düsplaasia
HD – Puusadüsplaasia
t esineb tolleritel mõningal määral.
OD – küünarliigesedüsplaasiat esineb tolleritel tunduvalt vähem kui teistel retriiveritõugudel.

Pärilikud silmahaigused
PRA (Progressive Retinal Artrophy) – arenev silmavõrkkesta kõhetumine (kokkukuivamine).
PRA esineb kõikides tollerite liinides, seega leidub praktiliselt iga koera sugupuus kas haigeid isendeid või haigusekandjaid.
PRA pärandub retsessiivselt ühe autosomaalse geeni kaudu, mis tähendab, et haige koera mõlemad vanemad on geenikandjad. Haige koera kõik järeltulijad pärandavad haiget geeni, kuigi ei pruugi ise haigust põdeda.
PRA on haigus, mis areneb aeglaselt, põhjustades võrkkesta, silma tagaosas asuva valgustundliku koe, kõhetumist ja surma. Nakatunud koer kaotab aeglaselt nägemise – alguses hämaras valguses, jäädes lõpuks täiesti pimedaks. Esimesteks sümptomiteks on koera nägemise halvenemine hämaras ja nägemisvälja vähenemine, nii et koer näeb ainult otse ette.
Probleemiks on see, et haigust saab üldiselt diagnoosida alles 5-7 aastasel koeral. PRA-d põdevad koerad tunduvad noortena normaalsetena, sest haigus avaldub alles nende täiskasvanuks saades.

RD (Retinal Dysplasia) – ehk silmavõrkkesta irdumine on nägemishäire, mille põhjustab silma võrkkesta eraldumine soonkestast. RD on retsessiivne ja selle pärilikkusse mehhanism ei ole täpselt teada. RD võib ilmneda ka täiesti tervete vanemate järglastel. RD-d on võimalik diagnoosida juba kustikatel, kuna kutsikad, kellel see esineb, sünnivad sellega.

Täiskasvanul koeral esinev nn. multifokaalset ja geograailist tüüpi RD (mRD ja gRD) on üsna kahjutu ning selle pärilikkus ei ole täpselt teada. mRd ja gRD ei sega koera igapäevast elu ning ei põhjusta koerale mingeid vaegusi.
Probleemsem on kutsikatel esinev eriti haruldane täielik RD, mis põhjustab võrkkesta irdumist ja lõppeb täiesti pimedaks jäämisega juba enne kutsika loovutusiga ehk enne 8 nädalat.

HC – ehk pärilik hallkae, on silmahaigustest üks üldlevinumaid. Kae võib tekkida juba noores vanuses, kuid tavaliselt esineb see vanematel koertel. Koera nägemisvõime nõrgeneb, kuid harva jääb koer täiesti pimedaks. HC võib olla pärilik, kuid ka diabeet või põletikud võivad põhjustada HC-d.

ÜLDISEMAD AUTOIMMUUNSUSHAIGUSED
Autoimmuunsushaiguste all peetakse silmas haigusi, mille puhul keha enda kaitsesüsteem hakkab ekslikult ründama omaenda kudesid. Nende haiguste pärilikkus on veel segane, kuid ilmselt vastuvõtt haiguse saamiseks on pärilik. Oletuste kohaselt on tolleritel mingi immuunsus nõrkus, mis võib viia haiguse puhkemiseni. Samuti on ilmselt keskkonnateguritel oma osa haiguse puhkemisel. Selletõttu võivad erinevad stressiolukorrad põhjustada haiguse puhkemist. Puhtaid liine ei leidu, on vaid liine kus haigusi esineb vähem ja liine kus haigusi esineb rohkem. Haigestunud koerad on tavaliselt noored, enamusel teadaolevatel juhtumitel on haigusnähud esinenud enne koera kahe aastaseks saamist.

A/M (artriit/meningiit) ehk aju- või liigesepõletiku süptomiteks on kõrge palavik, jäigad liigesed, kaelajäikus ja söömis- ning joomisraskused. Haigus esineb üldiselt 6–9 kuusel kutsikal. Sümptomid erinevad individuaalselt. Sageli on raske eristada bakteri poolt põhjustatud ja autoimmuunset ajupõletikku. Haigus diagnoositakse seljaüdivedeliku proovist. Ravina kasutatakse kortisooni kuure; alguses suured kogused ja kogust vähendadakse tasapisi. Haigusnähud võivad ravi lõppedes tagasi tulla ja ravikuuri korratakse. Sageli võidakse ravi katkestada paari aasta pärast ja nähud ei pruugi enam tagasi tulla. Ravi edukus oleneb kui kiiresti haigus diagnoositakse ning raviga alustatakse.

ADDISONI tõbi (hüpokortisolism) e. neerupealiste puudulikkus, mille tõttu organitele vajaliku energiakasutuse seisukohast eluks vajaliku glükoosi ainevahetus on häritud. Sümptomiteks on väsimus, palavik või alajahtumine, söögiisu kadumine ja oksendamine ning kõhulahtisus. Vahest võib haigus puhkeda äkiliseks kriisiks. Siis on sümptomiteks vererõhu langusest tulenev väsimus ja juba teadvuse kaotamine, alajahtumine, kõhulahtisus ja organite kuivamine (dehüdratsioon). Haiguse sümptomid on ebaspetsiifilised ja nende tugevus erineb individuaalselt. Haigus diagnoositakse vereprooviga. Enamusel juhtudest võib koer eluaeg kestva raviga elada normaalset elu. Haigus esineb põhiliselt keaskealistel ja põhiliselt emastel koertel.

HÜPOTÜREOIDISM ehk kilpnäärme puudulikkuse sümptomiteks on väsinud koer, nahamuutused ja elutu ning kuiv karv. Peale selle võib haigus põhjustada emasel koeral jooksuaja ärajäämist, naha kuivumist, karva väljalangemist ja kaalu tõusu. Haiguse tõsisemad nähud on viljatuks jäämine, nurisünnitused, väiksed ja pehmed munandid ning lihaste nõrgenemine ja immuunsusvõime alanemine. Haigus ilmneb üldiselt keskealistel koertel. Soolist haiguse esinemise vahet ei ole, aga haigus esineb sagedamini steriliseeritud emastel koertel. Koera saab aidata ravimitega.

AUTOIMMUUNNE HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA (AIHA) (samuti tuntud kui immuunvahendatud hemolüütiline aneemia IMHA) on olukord kus koera enda organism hävitab punaliblesid. Sümptomiteks on teotahte puudumine, väsimus ja heledad igemed. Peale selle võib esineda sinikaid ja oksendamist. Esineb sagedamini noortel täiskavanutel koertel. Koera ravitakse kortisooniga.

SLE (Systemic Lupus Erythematosis) sümptomid meenutavad suures osas teisi autoimmuunsushaigusi. Haigust on raske diagnoosida ja sageli diagnoositakse see välistades teised haigused. Diagnoos tehakse vere- ja uriinianalüüsidega. SLE-d ravitakse sageli antibiootikumide ja kortisooniga. SLE-d omav koer võib olla rohtudel elu lõpuni.

Teisi haigusi

LÜMFODEEMA (LYMPHODEMA) ilmneb tavaliselt tagajalgade liigeste paistetumisena (liigestesse koguneb vedelik) Tavaliselt väljub liigne vedelik liigesest ise. Koer võib longata ning võib esineda palavikku. Haigus võib siiski olla nii kerge, et seda ei pane tähelegi. Diagnoos langetatakse elimineerides kõik teised võimalikud haigused.

EPILEPSIA võib olla kas pärilik, looteaegsest arenguhäirest tulenev, saadud sünnituse ajal või traumajärgne.

Muud tolleritel esinevad haigused võivad olla näiteks südamevead, maksa või neeruhaigused, vähk, ja kondrodüsplaasia ehk luustiku kasvuhäire (lilliput).
Keskmine tolleri vanus on 11 – 13 aastat.

 

Top kümme põhjust miks MITTE omada Tollerit !!!
Tollerid ei ole pisikesed kuldsed retriiverid !

10. Karvaajamine ja segadus – tollerid ajavad karva hooajaliselt ja nad on koerad, kes armastavad ujuda, end veeretada ning püherdada. Nad ei ole nõudlikele ja allergikutele sobivad koerad.  

9. Jälgi oma kassi – paljud tollerid saavad hästi hakkama majapidamises, kus on kasse või teisi loomi. Neil on siiski suur jahiind. Kui sa ei taha, et sinu kassi taga aetakse, siis ei pruugi toller olla sulle sobilik koer. Tagaajamine on küll ainult lõbu pärast aga see on küllalt kindel juhtuma. 

8.
Ära oota, et ma sind kaitseksin – tollerid on tavaliselt võõraste suhtes ettevaatlikud, kuid kui sa tahad koera, kes sind kaitseks, otsi seda mujalt. Olles suurepärased loomulikud vahikoerad ja nende haukumine võib olla rohkem kui piisav peletamaks murdvarast, ei ole need koerad siiski mõeldud kaitsmiseks. Nad ei juhata murdvarast ehk sinu lauahõbeda juurde, liputades kogu aeg saba nagu labradori või kuldne retriiver aga nad ei ürita ka suure tõenäosusega murdvargaid jalgadest haarata. 

7.
 Karjumine – paljudel tolleritel on läbilõikav karje, mida nad teevad väljendamaks erutust ja innukust.  Asjasse pühendamatutele võib see kõlada nagu söödetaks koera oksa-purustajasse, kiljumine on kõrgetooniline, pöörane ja vali. Mitte kõik tollerid ei karju, kuid paljud teevad seda. Kui sa ei ole võimeline õpetama koerale vaikseid kombeid või elad kohas, kus koera kisa toob sulle kaela probleeme, siis ei ole see tõug sulle mõeldud. Karjumine on tavaliselt reakstioon erutavale stiimulile (vesi, mänguasi, pall) mitte küll pidev käitumisviis, kuid ta võib siiski olla väga ärritav. 

6.
 Innukus – tollerid on jahitõug ja on aretatud töökorteks. Neil on pöörane ind töötada ja nad retriivivad kuni su käsi on otsast ära kukkumas. Tendoniit (kõõluste põletik) on tolleri omanike seas levinud haigus.  See koer on retriivimishull, kes ronib kasvõi puu otsa, et tuua sinna kinni jäänud põrkelaud (selle kohta on fotosüüdistus). See võib hetkel tunduda armas, kuid pärast neljasajandat viset võib juhtuda, et muudate oma meelt. 

5.
 Mitte igaühe parim sõber – kui sa otsid koera, kes tahab olla maailma parim sõber, ei pruugi toller sulle sobida. Tollerid on leebed ja südamlikud ning paljud võivad olla vastutulelikud, aga kui sa otsid labradori hoiakuga ‘ma just sain sinuga tuttavaks ja sa oled mu parim sõber’ koera võib toller olla sinu jaoks vale koer. Toller tervitab võõraid rõõmsalt, kuid üldiselt jätab tõelise entusiasmi oma perekonna ja eriliste inimeste jaoks.

4.
 Kas sa ütlesid ei? – kui sa annad tollerile sentimeetri, võtavad nad kilomeetri ja tulevad tagasi teise järele. Tollerid on üldiselt liiga targad, et astuda võitlusse domineeriva koha nimel. Selle asemel tunnetavad nad võimus tühimikke ja kasutavad need ära. Kui sa ei suuda olla oma majapidamise reeglites kindel (südamlik aga kindel) ja ei hoia neid järjekindlalt jõus, võid avastada, et sinu kodu peremehel on neli jalga ning ta on punane. Tolleritel ei ole nende kehas ühtegi õelat konti , kuid nad on oportunistid ja jahmatavalt targad. Kui sina ei ole juhtiv, siis on seda nemad. 

3.
 Lihtsalt tee, mis ma sulle ütlen – paljud tollerid armastavad töötada, kuid nad ei ole sugugi nii kergelt koolitatavad kui teised tõud.  Nende töö peab olema nende jaoks väljakutsuv ja kaasa haarav või vastasel juhul hakkab neil igav ning nad kaotavad huvi. Nad võivad asju proovida tosin erinevat moodi enne kui nad teevad seda mida sa ootad neilt. Kannatlikkus, leidlikkus ja paindlikkus on reegliks. Kui sa tahad koera, kes õpiks raamatu järgi või kui sa ei ole üldse kindel oma võimes treenida koera, kes on normaalsest natukene erinev, siis ei ole toller sulle sobiv. 

2.
 Tark, tark, tark – seda ei saa piisavalt rõhutada, et see on koer, kellel on ajusid varuga. On suur väljakutse hoida kogu seda intelligentsust fokuseerituna ja hõivatuna. See koer PEAB saama vähemasti sõnakuulelikkuse algkoolituse ja paljud tolleriomanikud tegelevad mitmete erinevate koera aladega (jaht, agility, lendpall, jäljeajamine, võistlustasandi sõnakuulelikkus), et hoida oma tollereid hõivatuna. Isegi toller, kes on võetud ’niisama lemmikuks’ PEAB saama sõnakuulelikkuse algkoolituse ja võimaluse kasutada oma ajusid (õpeta neid ajalehte tooma, lase neil post sisse tuua, õpeta neile trikke jne) või nad muutuvad majas üdini talumatuteks. 

1.
 Ännnn, ännnnn….  Toller on energiline koer ja vajab piisavalt füüsilist tegevust. Kuigi nad ei ole päris hüperaktiivsed nagu mõned tõud, vajavad nad palju tegevust, nii füüsilist kui vaimset. Kui sa otsid koera, kes on rahul ei millegi enamaga kui meeldiva jalutuskäiguga õhtul, otsi mujalt. ’Parem käitumine läbi väsimuse’ on tolleriga kooselu reegel. Kui sul ei ole aega anda sellele tõule vähemalt ühte tundi aktiivset tegevust päevas, iga päev, palju ujumist ja asjade ära toomist, suuna oma otsingud mujale. Toller, kellel on energiaülejäägid otsib enda innu välja elamiseks teisi mooduseid ja selle tulemused ei ole kunagi meeldivad.

Kui sa ei suuda tagada sellele koerale piisavalt tegevust, siis ära võta seda tõugu. Toller tähendab vaimset ja füüsilist pühendumist rohkem kui enamik teisi koeri. Tollerid ei ole koerad, kes sobiksid igaühele, ja kuigi me armastame neid sügavalt, ei taha me näha neid hüljatuna varjupaikades. Pea seda meeles, kui sa mõtled endale hankida ‘Little River retriivimis masinat’. 

(Tänud Peggy O’Collenile)

 

Comments are closed.

Nova Scotia retriiverid